Blogiarhiiv

kolmapäev, 20. oktoober 2010

Emad...


Aitäh Sulle, Ksenja! 
Ma tõeliselt naerisn pisarateni ja mõtlesin, et 99% kattub mu endaga! :D


MIDA MA VÕLGNEN OMA EMALE 
 Mu ema õpetas mind HINDAMA HÄSTI TEHTUD TÖÖD : 
„Kui te tahate üksteist ära tappa, siis tehke seda väljas. Ma just lõpetasin koristamise“. 
Mu ema õpetas mulle RELIGIOONI : 
„Sa parem palveta, et see plekk vaiba pealt välja tuleks“. 
Mu ema õpetas mulle LOOGIKAT : 
„Et millepärast või? Aga just sellepärast, et ma nii ütlesin“. 
Mu ema õpetas mulle VEELGI ENAM LOOGIKAT : 
„Kui sa nüüd kukud kiige pealt maha ja murrad oma kaela, siis sa koos minuga poodi ei tule“. 
Mu ema õpetas mulle ETTENÄGELIKKUST : 
„Kui sa õnnetusse satud, siis vaata, et sul alati puhas aluspesu seljas oleks!“. 
Mu ema õpetas mulle IROONIAT : 
„Nuta aga edasi, küll sa siis näed, mis ma sinuga teen – sa veel karjud mul käes“. 
Mu ema õpetas mulle IMETEGUSID: 
„Pane suu kinni ja söö oma toit ära“. 
Mu ema õpetas mulle KONDIVÄÄNAMIST : 
„No vaata seda porilaiku oma kukla peal!“ 
Mu ema õpetas mulle ILMAVAATLUST : 
„Su tuba näeb välja, nagu oleks sealt tornaado üle käinud“. 
Mu ema õpetas mulle VASTUPIDAVUST : 
„Sa istud siin laua taga niikaua, kuni  kapsas on söödud“. 
Mu ema õpetas mulle KAHEPALGELISUST : 
„Ma olen seda sulle juba miljon korda rääkinud, et ära kunagi liialda!“. 
Mu ema õpetas mulle OOTUSÄREVUST : 
„Oota ainult, millal me koju jõuame, ja siis ma alles näitan sulle….“. 
Mu ema õpetas mulle MEDITSIINI : 
„Kui sa ei lõpeta silmadega kõõritamist, siis nad jäävadki pöörlema nagu karusell “. 
Mu ema õpetas mulle HUUMORIT : 
„Kui see muruniiduk lõikab nüüd sul varbad otsast, siis ära tule mulle kaebama“. 
Mu ema õpetas mulle GENEETIKAT : 
„Sa oled täpselt nagu su isa“. 
Mu ema ema õpetas mulle TARKUST : 
„Kui sa saad sama vanaks, kui mina olen, alles siis sa saad sellest aru“. 
Mu ema õpetas mulle SELGELTNÄGEMIST : 
„Pane see kampsun selga. Kas sa arvad, et ma ei tea, millal sul külm on“. 
Mu ema õpetas mind RASKUSTEGA TOIME TULEMA : 
„Mida sa ometi mõtlesid?  Vasta mulle, kui ma sinuga räägin!  …. Ära räägi mulle vastu!“ 
Mu ema õpetas mulle KANNATUST : 
„Muidugi võid sa seda teha. Kohe siis, kui oled 18 täis ja lähed omaette elama“. 
Mu ema õpetas mulle DIPLOMAATIAT : 
„Ma ei taha teada, kumb teist alustas, te ju mõlemad kaklesite“. 
Mu ema õpetas mulle JAGAMIST : 
„Mängige selle asjaga ilusasti või ma võtan selle teie mõlema käest korraga ära“. 
Mu ema õpetas mulle VIISAKAID KOMBEID : 
„Kasuta kahvlit! Kui ma näen, et sa jälle sööd kätega, siis ma topin need sulle kurku kinni!“. 
Mu ema õpetas mulle KADEDUST : 
„Maailmas on miljoneid lapsi, kelle on vähem vedanud kui teil, sest neil ei ole nii häid vanemaid kui teil on“. 
Mu ema õpetas mulle SAAMIST : 
„Sa alles saad, kui me koju jõuame“. 
Mu ema õpetas mulle TULEVIKU PEALE MÕTLEMIST : 
„Kui sa seda kontrolltööd ära ei tee, siis sa ei saa mitte iialgi tööle!“. 
Mu ema õpetas mulle TÄISKASVANUKS SAAMIST : 
„Kui sa ei söö juurvilju, siis sa ei kasva kunagi suureks“. 
Mu ema õpetas mulle ÕIGLUST : 
„Kunagi on sul omal lapsed ja ma loodan, et nad tulevad täpselt sinu moodi“. 
Aga üle kõige õpetas mu ema  mulle ARMASTUST : 
„Sa tead ju, et mida iganes sa ka ei teeks või mis iganes ka ei juhtuks, ma olen alati koos sinuga ja toetan sind, sest ma armastan sind“. 

pühapäev, 17. oktoober 2010

"I am lost in Estonia!"

"I am lost in Estonia!", ütles üks välismaalasest tuttav mulle mõned päevad tagasi. Küsimusele, et miks või kuidas, konkreetset vastust ei tulnudki, vaid et maja ja pere on siin ja töö jne.
Na olin hämmingus - selline maailmakodanik.... 15 aastat ilmas ringi rännanud ja ütleb, et kadunud meie väikeses Eestis..
Nüüd olen seda mõtet peas keerutanud juba mitu päeva ja leidnud, et eestis ongi kerge kadunud olla... 
On kerge kaotada usk ja tahe. Eestlaste üldine olek ei ole just eriti motiveeriv. Kui oled omadega põlvili, siis oled põlvili üksi ja see on kummaline.
Miks eestlane vaatab asju vaid enda künka otsast? Miks ei ole meil üldreeglina arenenud empaatiavõimet?
Ja kui ongi see olemas, siis ümbritsev suudab väga kiiresti selle nullida.

Ma olen ka lost, lost in life!
Tahaks tunda, et keegi tuleb ja tõstab õlgadelt kogu selle jama ja viskab minema.. hingata tahaks!

Kirjutasin täna midagi draamaringi ülesande tarvis, Kiku küll ütles, et igav, aga never mind, elate üle!

Maailma ääre peal ma vaatan õhtupäikest
Ma trotsin tuult ja tormi, lumesadu, äikest
Tunnen end kui maailma ülem, kui valitseja suur
Ühtäkki ei suuda kannatada enam seda piina
Keeldun jätkamast sest see on kuratlikult suur -
mu istumise alla kogemata jäänud on üks nigel rohujuur

neljapäev, 30. september 2010

2012...

Eile öösel Lauri käest filmisoovitusi lunides ei osanud arvatagi, et vaatan filmi, mis sõnastab ühe minu suurema isikliku missiooni ja püüdluse ja hirmu...

"The moment we stop helping each other, the humanity is gone!"

Kas olete tundnud kuidas iga rakk kehas on ärevil, kuidas tunnetate kogu oma keha ja hinge ja olemusega ümbritsevat? Tundnud, et kogu ümbritsev voolab teist läbi talletades teisse kõik endas peitunud emotsioonid? Kas olete tundnud, kuidas meeled on üliteravad.... Kuulete hääli, mida ei peaks kuulma ja tunnete lõhnu, mida ei peaks tundma, näete asjade taha.......
Ma soovin, et nii võiks olla kogu aeg, et kogu sellest tulenev kogemus ja tarkus oleks võimalik vahend muutmaks ja suunamaks...

Minu pere, sõbrad, õpilased, tuttavad, võõrad - olete uskumatult imelised, kannatlikud, suuremeelsed, avatud, väärtuslikud - olete tähtsad.. ja teie arvamus loeb!


http://www.youtube.com/watch?v=NsY7-QH4-vE

http://www.youtube.com/watch?v=sFXGrTng0gQ

neljapäev, 26. august 2010

Teater - see on maskeering näitamaks oma tõelisi emotsioone mõjutades vaatajaid mõtlema.


Laotan Teie auväärt jalge ette oma pikalt pehkind´ südametunnistuse
Avan oma olemuse ja hinge ja kartliku meele – kõik see on inimlik ja ehe
Kummardun maani Teie kõrkide ilmete ees ning laulan uutmoodi oodi
Ihkan Teid riivata oma olemuse, vooruste ja vigadega, just nii, kuis mind kord loodi
Mul ei ole anda Teile raha, raamatutarkust, ei südamerahugi, pole pakkuda päästmist,
ei muutvat minevikku ega imelisi tulevikuennustusi, pole miskit liigset ega säästmist
Teie kritiseerivpilkava pilgu all muutuda võin puhtaimast inglist ebardlikuks mõrtsukaks
ja viha külvavast vargast ematheresalikuks kaitsjaks, hoides süles sinisilmset last
Ma ei ole tulnud kuulama Te vihakisa, roppu sõimu, õiglast tagarääkimist
Ma olen tulnud nii, kuis eksisteerin, maskita – ennast lolliks tegema ehk, vist...


reede, 6. august 2010

oma tee...

Sinu tumedad silmad, kogu vale maailmas
Sinu elu missioonid, minu kõrged ambitsioonid
Meie hingede sopid, meie luukered kapis
Rahamured ja hirmud, ringihüplevad kirbud
Tema halb hingeõhk, tema on loll, tema tõhk
Nende käitumismallid, vanaisa juuksed hallid
Oma elu me elame ikka, minnes üle teiste

Sinu jääkülmad käed, kõik maailma sõjaväed
Uued sünnid ja surmad, pajuokstel pajuurvad
Meie rikkus ja rõõm, meie peanaha kõõm
Sigareti vingus lapsed, armastust leida katsed
Tema elu pirrutuli, tema halva vere vulin
Nende kuratlikud plaanid, pulmakellad ja fanfaarid
Oma elu me elame ikka, minnes üle teiste

Sinu südamesoovid, ema maasikakoogid
Sõprade armastus, minu elu unistus
Meie pesemata nõud, meie arm ja meie jõud
Kõrvenõgesed ja kraavid, teosammud, kiired traavid
Tema igatsus nii suur, ühiskonna kuldne puur
Löögid kõhtu, näkku, selga, kedagi me eal ei pelga
Oma elu me elame ikka, minnes üle teiste

Oma elu tunnetus, oma hinge sügavus
Oma kohustuste koorem, oma jänesekäpp ja tootem
Oma elu me elame ikka, minnes üle teiste

eile sai siis kirja, kiku teeb tausta ja jana laulab sisse, ehk on asjagi.

laupäev, 24. juuli 2010

Sõbrale...

Sa ütled, et oled luuser, Sul pole eesmärki ja et maailm Sind ei vaja
Mina ütlen, et Sa oled imeline, võrratu ja et peaksid elama kaua - kordi üle oma aja
Sa ütled, et ei oska midagi ja andekust Sul napib, et Sa ei oska elult võtta head
Mina aga tean, et omad hinge suurt ja hoolivust, suuremat, kui ükski inimene kandma peaks
Sa oled siiras, vahetu ja arutult empaatiline, Sa hingad endasse teiste muresid ja rõõme
Võttes elust suuri sõõme, Sul jagub respekti ka kodutuile ja koerakutsikatele. Seest on õõnes,
kui mõtlen sellele, mida andnud oled kasvõi mulle, oled sõber, tõeline, ustav ja jääv
oled kordumatu, andekas, hingematvalt hindamatu. Kuidas ma küll tahaks, et Sa ka ise seda näeks.
Sa ütled, et Sa oled nõrk sest tundeid väljendad ja suudad üle huulte tuua sõnu, mu arvates nii ausaid ja suuri.
Mina näen Sind aga kui kangelast, kes ei lase ennast mõjutada, ega suruda end ühiskonna puuri
Oled ebatavaline nagu juulikuu lumi, mitmekülgne kui "Valgusfoori" jäätis
Oled minu majakas ja motivatsioon, oled mu hingepalsam ja mu loominguväetis
Oled mu muusa, mu perekond; mu mineviku heldimus ja investeering olevikku - minu tulevikufond.

reede, 16. juuli 2010



Kas Sa võtaks kanda minu maailma ja korrutaks, et Sa must ilma ei saa olla
Kas paitaksid mu palavikus pead hommikuni ning mõtleks, et ilusamat aega ei saa tulla
Kas armastaksid mind ka päevadel kui kammida ei taha oma pead ega riietuda õhtukleiti
Ma kahtlen selles kõiges veidi, ma arvan, et siis ma enam polekski ju Sinu beibi
Kas oleksid Sa valmis kuulama mu itkeid naistefilmi ajal ja ka keset jalka matši
Ja kallistama mind Armani ülikonnas kui olen just lõpetamas picassolikku kunstiteost
Kas hoiaksid mind keset jonnihoogu nii, nagu ei tahaks lasta iialgi must lahti
Ma ei usu sellesse, kuid samas ei ole valmis surmama ka seda imeõrna mõtteeost
Kas leiaksid, et ma ei ole liialt vana ega noor kandmaks edasi Su elu
Kas mõtleksid et elurõõm on see, kui põhjustan Sul valu
Kas julgeksid Sa pühenduda mulle – pagan, see tundub nagu eile
kadusid siit elust, jättes mul vaid mälestused ja need küsimused meelel

pühapäev, 11. juuli 2010

my tiny life



Tahaks lahustuda õhus justkui suhkur soojas vees
Tahaks tunda enda ümber ainult tundetust, mitte olla teistel ees
Mitte lasta pisaratel voolata, mööda oma pruunikspõlend põske
Ei tahaks tunda öö paitust, jahedat ja rõsket

Tahaks hääletult karjuda soos ja raiuda paljastel jalgadel raba
tahaks hingata meretuult kopsudes ja ja minna mööda lõpmatut rada
tahaks teada, et minust ei sõltugi miskit, et muutumatuks jääks ilm
ei, petan ja valetan endale....
Tahaks olla kaitstud, vajatud, hoitud, tahaks - SIND



reede, 9. juuli 2010



Tahaks olla olematu keset ristustatud maad

Tahaks mitte mõelda, mitte tunda, mitte jääda teistel silma

Tahaks olla nähtamatu või triivida vaid mööda põhjavett

Tahaks kaduda öösse ja jätta kogu elu endast ilma

Tahaks olla läbipaistev ja teada, et lakata olemast saan

Tahaks sulanduda ümbritsevasse justkui silmapet´

03.17 AM

Linnud hakkasid lambist laulma :)

neljapäev, 8. juuli 2010

The First!


Seisin rõdul just, imesin vastikult meeldivat nikotiini oma kopsudesse. Vaatasin kõrguvaid puid ja mõtlesin, et kurat, tahan ka endale oma Twilight Sagat :) Kus on minu lendlev vampiir, kes tuleks liblikasajus ja sädeleks.... no ega vist ikka ei tule, igaks juhuks seisin hetke kauemgi seal.. ei, ikkagi mitte. Paar joodikut kusagil kaugel lärmasid vaid ja kass kräunus.. aga ei mingit muud erutavat aktiivsust.
Siis ma veel mõtlesin seal, et ma ikka väga vihkan, kui mind ignoreeritakse.. uskumatu :) EGO on ikka nii laes vist :D Kuidas saab olla, et Sa teed mingisuguseid samme ja ootad reageerimist ja.. ja... - ja ei midagi. Kurat, no ikka närvi ajab selline asi. Või kuidas saab inimene olla otsustusvõimetu? Ah? No ei taipa.
:D Ja siis tuli meelde, et kunagi, väga-väga ammu ütles üks mees, et mul on kõige täiuslikumad huuled maailmas - siis oli see naljaks :D nüüd - ehh.. on ka naljakas :D Ei teagi miks see meelde tuli.
Vot selline veider öö... Mida Sa ikka peale hakkad, istud ja kirjutad.
Ah jaa.. Ma ikka pean teid, kallikesed, oma esimeses postituses ära mainima - MUL ON MAAILMA PARIMAD SÕBRAD!!! Võin seda öelda täie uhkusega! Olete imelised, ainulaadsed ja potensiaalikad! Armastan teid nii väga!