Kas Sa võtaks kanda minu maailma ja korrutaks, et Sa must ilma ei saa olla

Kas paitaksid mu palavikus pead hommikuni ning mõtleks, et ilusamat aega ei saa tulla

Kas armastaksid mind ka päevadel kui kammida ei taha oma pead ega riietuda õhtukleiti

Ma kahtlen selles kõiges veidi, ma arvan, et siis ma enam polekski ju Sinu beibi

Kas oleksid Sa valmis kuulama mu itkeid naistefilmi ajal ja ka keset jalka matši

Ja kallistama mind Armani ülikonnas kui olen just lõpetamas picassolikku kunstiteost

Kas hoiaksid mind keset jonnihoogu nii, nagu ei tahaks lasta iialgi must lahti

Ma ei usu sellesse, kuid samas ei ole valmis surmama ka seda imeõrna mõtteeost

Kas leiaksid, et ma ei ole liialt vana ega noor kandmaks edasi Su elu

Kas mõtleksid et elurõõm on see, kui põhjustan Sul valu

Kas julgeksid Sa pühenduda mulle – pagan, see tundub nagu eile

kadusid siit elust, jättes mul vaid mälestused ja need küsimused meelel