Sa ütled, et oled luuser, Sul pole eesmärki ja et maailm Sind ei vaja
Mina ütlen, et Sa oled imeline, võrratu ja et peaksid elama kaua - kordi üle oma aja
Sa ütled, et ei oska midagi ja andekust Sul napib, et Sa ei oska elult võtta head
Mina aga tean, et omad hinge suurt ja hoolivust, suuremat, kui ükski inimene kandma peaks
Sa oled siiras, vahetu ja arutult empaatiline, Sa hingad endasse teiste muresid ja rõõme
Võttes elust suuri sõõme, Sul jagub respekti ka kodutuile ja koerakutsikatele. Seest on õõnes,
kui mõtlen sellele, mida andnud oled kasvõi mulle, oled sõber, tõeline, ustav ja jääv
oled kordumatu, andekas, hingematvalt hindamatu. Kuidas ma küll tahaks, et Sa ka ise seda näeks.
Sa ütled, et Sa oled nõrk sest tundeid väljendad ja suudad üle huulte tuua sõnu, mu arvates nii ausaid ja suuri.
Mina näen Sind aga kui kangelast, kes ei lase ennast mõjutada, ega suruda end ühiskonna puuri
Oled ebatavaline nagu juulikuu lumi, mitmekülgne kui "Valgusfoori" jäätis
Oled minu majakas ja motivatsioon, oled mu hingepalsam ja mu loominguväetis
Oled mu muusa, mu perekond; mu mineviku heldimus ja investeering olevikku - minu tulevikufond.