Blogiarhiiv

laupäev, 24. juuli 2010

Sõbrale...

Sa ütled, et oled luuser, Sul pole eesmärki ja et maailm Sind ei vaja
Mina ütlen, et Sa oled imeline, võrratu ja et peaksid elama kaua - kordi üle oma aja
Sa ütled, et ei oska midagi ja andekust Sul napib, et Sa ei oska elult võtta head
Mina aga tean, et omad hinge suurt ja hoolivust, suuremat, kui ükski inimene kandma peaks
Sa oled siiras, vahetu ja arutult empaatiline, Sa hingad endasse teiste muresid ja rõõme
Võttes elust suuri sõõme, Sul jagub respekti ka kodutuile ja koerakutsikatele. Seest on õõnes,
kui mõtlen sellele, mida andnud oled kasvõi mulle, oled sõber, tõeline, ustav ja jääv
oled kordumatu, andekas, hingematvalt hindamatu. Kuidas ma küll tahaks, et Sa ka ise seda näeks.
Sa ütled, et Sa oled nõrk sest tundeid väljendad ja suudad üle huulte tuua sõnu, mu arvates nii ausaid ja suuri.
Mina näen Sind aga kui kangelast, kes ei lase ennast mõjutada, ega suruda end ühiskonna puuri
Oled ebatavaline nagu juulikuu lumi, mitmekülgne kui "Valgusfoori" jäätis
Oled minu majakas ja motivatsioon, oled mu hingepalsam ja mu loominguväetis
Oled mu muusa, mu perekond; mu mineviku heldimus ja investeering olevikku - minu tulevikufond.

reede, 16. juuli 2010



Kas Sa võtaks kanda minu maailma ja korrutaks, et Sa must ilma ei saa olla
Kas paitaksid mu palavikus pead hommikuni ning mõtleks, et ilusamat aega ei saa tulla
Kas armastaksid mind ka päevadel kui kammida ei taha oma pead ega riietuda õhtukleiti
Ma kahtlen selles kõiges veidi, ma arvan, et siis ma enam polekski ju Sinu beibi
Kas oleksid Sa valmis kuulama mu itkeid naistefilmi ajal ja ka keset jalka matši
Ja kallistama mind Armani ülikonnas kui olen just lõpetamas picassolikku kunstiteost
Kas hoiaksid mind keset jonnihoogu nii, nagu ei tahaks lasta iialgi must lahti
Ma ei usu sellesse, kuid samas ei ole valmis surmama ka seda imeõrna mõtteeost
Kas leiaksid, et ma ei ole liialt vana ega noor kandmaks edasi Su elu
Kas mõtleksid et elurõõm on see, kui põhjustan Sul valu
Kas julgeksid Sa pühenduda mulle – pagan, see tundub nagu eile
kadusid siit elust, jättes mul vaid mälestused ja need küsimused meelel

pühapäev, 11. juuli 2010

my tiny life



Tahaks lahustuda õhus justkui suhkur soojas vees
Tahaks tunda enda ümber ainult tundetust, mitte olla teistel ees
Mitte lasta pisaratel voolata, mööda oma pruunikspõlend põske
Ei tahaks tunda öö paitust, jahedat ja rõsket

Tahaks hääletult karjuda soos ja raiuda paljastel jalgadel raba
tahaks hingata meretuult kopsudes ja ja minna mööda lõpmatut rada
tahaks teada, et minust ei sõltugi miskit, et muutumatuks jääks ilm
ei, petan ja valetan endale....
Tahaks olla kaitstud, vajatud, hoitud, tahaks - SIND



reede, 9. juuli 2010



Tahaks olla olematu keset ristustatud maad

Tahaks mitte mõelda, mitte tunda, mitte jääda teistel silma

Tahaks olla nähtamatu või triivida vaid mööda põhjavett

Tahaks kaduda öösse ja jätta kogu elu endast ilma

Tahaks olla läbipaistev ja teada, et lakata olemast saan

Tahaks sulanduda ümbritsevasse justkui silmapet´

03.17 AM

Linnud hakkasid lambist laulma :)

neljapäev, 8. juuli 2010

The First!


Seisin rõdul just, imesin vastikult meeldivat nikotiini oma kopsudesse. Vaatasin kõrguvaid puid ja mõtlesin, et kurat, tahan ka endale oma Twilight Sagat :) Kus on minu lendlev vampiir, kes tuleks liblikasajus ja sädeleks.... no ega vist ikka ei tule, igaks juhuks seisin hetke kauemgi seal.. ei, ikkagi mitte. Paar joodikut kusagil kaugel lärmasid vaid ja kass kräunus.. aga ei mingit muud erutavat aktiivsust.
Siis ma veel mõtlesin seal, et ma ikka väga vihkan, kui mind ignoreeritakse.. uskumatu :) EGO on ikka nii laes vist :D Kuidas saab olla, et Sa teed mingisuguseid samme ja ootad reageerimist ja.. ja... - ja ei midagi. Kurat, no ikka närvi ajab selline asi. Või kuidas saab inimene olla otsustusvõimetu? Ah? No ei taipa.
:D Ja siis tuli meelde, et kunagi, väga-väga ammu ütles üks mees, et mul on kõige täiuslikumad huuled maailmas - siis oli see naljaks :D nüüd - ehh.. on ka naljakas :D Ei teagi miks see meelde tuli.
Vot selline veider öö... Mida Sa ikka peale hakkad, istud ja kirjutad.
Ah jaa.. Ma ikka pean teid, kallikesed, oma esimeses postituses ära mainima - MUL ON MAAILMA PARIMAD SÕBRAD!!! Võin seda öelda täie uhkusega! Olete imelised, ainulaadsed ja potensiaalikad! Armastan teid nii väga!